1. jaanuaril 2026 võttis Bulgaaria kasutusele euro ja sai euroala 21. liikmeks. See on oluline saavutus riigi Euroopa Liidu liikmesuse teekonnal. Bulgaaria leev on juba aastaid olnud euroga seotud fikseeritud kursiga 1 EUR = 1.95583 leevi, nii et muutus ei ole suur. Kuid euro ametlik kasutuselevõtt loob uusi võimalusi: lihtsam reisimine ja ostlemine kogu Euroopas, vahetustasude kaotamine ja suurem osalemine Euroopa majandusotsuste tegemisel.
Kuidas Bulgaaria nii kaugele jõudis?
2025. aastal kinnitas Euroopa Keskpank, et Bulgaaria on täitnud kõik euroga ühinemise nõuded. Seejärel andsid ELi ministrid 2025. aasta juulis lõpliku heakskiidu, millega pandi alus riigi üleminekule uuele vääringule. Et aidata inimestel valmistuda, näitavad kauplused ja teenusepakkujad alates 2025. aasta suvest hindu nii leevides kui ka eurodes.
Millised väljakutsed Bulgaariat ootavad?
Nagu iga euroga ühinev riik, peab ka Bulgaaria tagama sujuva ülemineku. Ettevõtjad ja pangad ajakohastavad praegu oma süsteeme, lepinguid ja raamatupidamisvahendeid.
Mõned inimesed on mures võimaliku hinnatõusu pärast, kuigi leevi pikaajaline seos euroga vähendab seda riski. Selge teabevahetus ja hinna näitamine kahes vääringus aitavad suurendada usaldust ja läbipaistvust ülemineku ajal.
Alates 1. jaanuarist 2026 on euro ainus Bulgaarias kasutatav ametlik vääring. See üleminek tugevdab Bulgaaria kohta ELi majandusraamistikus ja toetab Euroopa turu lõimumist.
Kas tead, kuidas näeb välja Bulgaaria euromünt? Lisateavet euromüntide rahvusliku külje kohta leiab siit.
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 1. jaanuar 2026
- Autor
- Teabevahetuse peadirektoraat
Seotud lingid
1. jaanuarist kuni 30. juunini 2026 on Küpros Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. Selles võtmerollis on ELi riigid roteeruvalt iga kuue kuu tagant.
Möödunud aasta septembris palus komisjon lastel ja teismelistel täita küberkiusamist käsitleva veebiküsimustiku. Oma seisukohti jagas rohkem kui 6300 last vanuses 12–17 kõikjalt ELis.
Võida klassiekskursioon Euroopa Parlamenti koos spetsiaalselt koostatud programmiga ja ööbimisega.
18.–24. novembril tähistame ülemaailmset antimikroobse resistentsuse alase teadlikkuse nädalat. See on ülemaailmne algatus, mille eesmärk on pöörata tähelepanu kasvavale ohule, mis on seotud resistentsusega antibiootikumide ja muude antimikroobsete ravimite suhtes. See probleem võib puudutada igaüht igal pool ja sellel võivad olla tõsised tagajärjed tervisele ja ühiskonnale.
Ühiskond vajab aktiivseid kodanikke, kes on võimelised kujundama maailma, milles nad tahavad elada. Alati pole aga lihtne lapsi ja noori poliitikast ja Euroopa väärtustest vaimustuma panna. Programmi „Erasmus+“ Jean Monnet’ meetmed on spetsiaalselt loodud selleks, et õpetajad ja koolid saaksid toetada järgmise põlvkonna aktiivsete, teadlike ja ELi tundvate kodanike arengut.
6. november märgib koolis toimuva vägivalla ja küberkiusamise vastu võitlemise rahvusvahelist päeva – suurepärane võimalus selleks, et võtta kuulda laste arvamust selle kohta, kuidas küberkiusamist ära hoida!